HC Tallinn vs Viljandi HC 22:23 (11:13)
Tabavad olid: Aleksander Pertelson ja Mihkel Lõpp 6, Kristjan Koovit 4, Hendrik Koks 3, Vladimir Maslak 2, Mikk Varik ja Oliver Ruut 1.
Kõik algas nagu tavaliselt, lasti veidi võõrustajad ette (3:1) ja püsiti kandadel nagu jalgratta spordis. Ole ainult ise mees ja ära eessõitjat kaugele ära lase. Esimene, kellel sellisest sabas jõlkumisest villand sai, oli Rasmus Ots, hakkas teine omi varbaid ja sõrmi ja muid liikuvaid ja liikumatuid kehaosi võõrustajate pealevisetele ette jätma, mida omakorda kasutasid noored, kiired ja tigedad mulgimaa mehed resultaadi tegemiseks ära. Viigi seise sai mitmeid vahetatud, aga poolaaj lõpuks sättisid kollased ennast kahega peale, kusjuures kolmeteistkümnes tabamus Aleksander Pertelsonilt sahises koos lõpusireeniga. Samuti visati paar kolm väravat ka siis kui vilemeistritel hakkas püsti tõstetud käsi juba väsima ja nad tahtsid sellest märku anda, aga vot ei jõudnud.
Teise poolaja alguses vahetas pealinna sats väravasuule kusagilt Euroopa avarustest välja kaevatu kadunud poja Marius Aleksejevi, keda kolm noort mängumeest kollastes särkides kostitasid koheselt tabamustega. Pealinna sats polnud kaotanud võitlusvaimu ja üheksandal teise poolaja mänguminutil tuli meeste rahustamiseks võtta meie lootsil pisuke paus, sest vahe oli kuivanud minimaalseks. Peale mitut minutit tulutud sebimist mõlemalt poolt, kus puurilukud said hiilata tabasid võõrustajad ennast paari tabamusega ette, aga mitte kauaks. Viimast kümmet minutit alustati viigiseisult. Eks see üks Westmani ja Piibelehe viimased kümme minutit oli, kus pikema kõrre tõmbamises oli oma kaalukas sõna öelda Rasmus Otsal.
Skoor iseenesest väike, aga käe said valgeks seitse mees ja tore on märkida, et meie noorte meeste lühem pink surus pealinnas satsi pikema pingi ära!
